Suunto Ocean Kasutusjuhend

Algoritmi seaded

Suunto dekompressioonimudeli areng pärineb 1980. aastatest, kui Suunto rakendas Bühlmanni M-väärtustel põhinevat mudelit seadmes Suunto SME. Sellest ajast alates on teadus- ja arendustegevus jätkunud nii välis- kui ka siseekspertide abiga.

Bühlmann 16 GF algoritm

Bühlmanni dekompressioonialgoritmi töötas välja Šveitsi arst dr Albert A. Bühlmann, kes uuris dekompressiooniteooriat alates 1959. aastast. Bühlmanni dekompressioonialgoritm on teoreetiline matemaatiline mudel, mis kirjeldab, kuidas inertsed gaasid sisenevad ja väljuvad inimkehast välisrõhu muutumisel. Bühlmanni algoritmi mitu versiooni on aastate jooksul välja töötatud ja paljud sukeldumiskompuutrite tootjad on need kasutusele võtnud. Suunto Ocean kasutab Suunto Bühlmann 16 GF sukeldumisalgoritmi, mis põhineb Bühlmann ZHL-16C mudelil, mille jaoks oleme rakendanud oma koodi. Algoritmi saab muuta, kasutades gradienditegureid konservatismi taseme seadistamiseks.

Gradienditegurid

Gradienditegur (Gradient Factor GF) on parameeter erinevate konservatismitasemete loomiseks. GF-id on jaotatud kaheks eraldi parameetriks, madal- ja kõrge gradienditegur.

Kasutades GF-i koos Bühlmanni algoritmiga, saate määrata sukeldumise ohutusvaru, lisades konservatismi, et kontrollida, millal erinevad koekompartitsioonid saavutavad vastuvõetava M-väärtuse. Gradienditegur on määratletud M-väärtuse gradiendi protsendina ja see on määratletud vahemikus 0%–100%.

Tavaliselt kasutatav kombinatsioon on GF Low 30% and GF High 70%. (Kirjutatud ka kui GF 30/70.) See seadistus tähendab, et esimene peatus toimub siis, kui juhtiv kude saavutab 30% oma M-väärtusest. Mida madalam on esimene number, seda väiksem on lubatud üleküllastumine. Selle tulemusena on vajalik esimene peatus, kui olete sügavamal. Gradienditegur 0% tähistab õhurõhu joont ja gradienditegur 100% tähistab M-väärtuse joont.

Järgneval joonisel on GF Low seatud väärtuseks 30% ja juhtivad koekompartitsioonid reageerivad M-väärtuse 30% piirile. Sellel sügavusel toimub esimene dekompressioonipeatus.

Kui tõus jätkub, liigub GF 30%-lt 70%-le. GF 70 näitab pinnale jõudmisel lubatud üleküllastumist. Mida madalam on GF High väärtus, seda pikemat peatust on vaja gaaside väljutamiseks enne pinnale tõusu. Järgneval joonisel on GF High seatud väärtuseks 70% ja juhtivad koekompartitsioonid reageerivad M-väärtuse 70% piirile.

Sel juhul võite tõusta tagasi pinnale ja lõpetada sukeldumise.

GF Low % mõju sukeldumisprofiilile on näidatud järgmisel pildil. See näitab, kuidas GF Low % määrab sügavuse, kus tõus hakkab aeglustuma ja esimese dekompressiooni sügavus peatub. Joonisel on näidatud, kuidas erinevad GF Low % väärtused muudavad esimese peatuse sügavust. Mida suurem on GF Low % väärtus, seda madalam on esimene stop.

GF High % mõju sukeldumisprofiilile on näidatud järgmisel pildil. See näitab, kuidas GF High % määrab sukeldumise madalas faasis veedetud dekompressiooniaja. Mida suurem on GF High % väärtus, seda lühem on sukeldumisaeg kokku ja seda vähem aega veedab sukelduja madalas vees. Kui GF High % on seatud madalamale väärtusele, veedab sukelduja rohkem aega madalas vees ning sukeldumisaeg pikeneb.

Gradienditegureid saab reguleerida. Sukeldumiskompuutri Suunto Ocean vaikimisi konservatiivsuse seadistus on seatud keskmiseks (40/85). Saate seadistust vaikimisi väärtusest agressiivsemaks või konservatiivsemaks muuta. Valige eelseadistatud tasemete hulgast või määrake oma kohandatud tase.

Eelseadistatud väärtused on järgmised:

• Madal: 45/95

• Keskmine: 40/85 (vaikimisi)

• Kõrge: 35/75

Harrastussukeldumiste puhul annab kõrge konservatiivsuse seadistus (35/75) teile rohkem puhvrit, et vältida dekompressiooninõudeid. Madala konservatiivsuse seadistus (45/95) annab teile rohkem NDL aega, kuid ka väiksema puhvri, nii et see on agressiivsem seade.

On mitmeid riskitegureid, mis võivad mõjutada teie vastuvõtlikkust kessoontõvele, näiteks teie isiklik tervis ja käitumine. Sellised riskitegurid varieeruvad nii sukeldujate vahel kui ka päevast päeva.

Isiklikud riskitegurid, mis kipuvad suurendama kessoontõve tekkimise võimalust, on järgmised:

• kokkupuude madala temperatuuriga – veetemperatuur alla 20 °C (68 °F)
• alla keskmise füüsilise ettevalmistuse tase
• vanus, eriti üle 50 aasta vanused
• väsimus (liigsest treeningust, unepuudusest, kurnavast reisist)
• dehüdratsioon (mõjutab vereringet ja võib aeglustada gaaside eraldumist)
• stress
• kitsalt paigaldatud seadmed (võib aeglustada gaaside eraldumist)
• ülekaalulisus (kehamassiindeks, mida peetakse rasvunuks)
• patent foramen ovale (PFO)
• treening enne või pärast sukeldumist
• pingeline tegevus sukeldumise ajal (suurendab verevoolu ja toob kudedesse täiendavat gaasi)

Deko profiil

Deko profiili saab valida menüüs Dive options > Algorithm > Deco profile.

Continuous (pidev) dekompressiooni profiil

Traditsiooniliselt, alates Haldane'i 1908. aasta tabelitest, on dekompressioonipiiranguid alati kasutatud kindlate astmete kaupa, näiteks 15 m, 12 m, 9 m, 6 m ja 3 m. See praktiline meetod võeti kasutusele enne sukeldumiskompuutrite tulekut. Kuid sukelduja pinnale tõustes toimub tegelikult dekompressioon järk-järgult mitme minisammuna, luues sujuva dekompressioonikõvera. Mikroprotsessorite kasutuselevõtt on võimaldanud Suuntol täpsemalt mudeleerida praegust dekompressioonikäitumist. Mis tahes tõusmisel, mis hõlmab dekompressioonieatust, arvutavad Suunto sukeldumiskompuutrid punkti, kus kontrollkamber ületab ümbritseva rõhu joone (st punkti, kus koe rõhk on suurem kui ümbritseva õhu rõhk), ja algab gaaside väljutamine. Seda nimetatakse dekompressioonipõhjaks. Seda, põhjasügavusest kõrgemal ja lagisügavusest madalamat ala, nimetatakse dekompressiooniaknaks. Dekompressiooniakna vahemik sõltub sukeldumisprofiilist.

Optimaalne dekompressioon toimub dekompressiooniaknas, mida kuvatakse sügavuse väärtuse kõrval nii üles- kui ka allanooltega. Kui lagisügavust rikutakse, kutsuvad allanool ja helisignaal sukeldujat laskuma tagasi dekompressiooniaknasse.

Gaaside väljutamine juhtivates kiiretes kudedes on põhjas või selle lähedal aeglane, sest väljuv gradient on väike. Aeglasemad koed võivad veel gaasistuda ja piisava aja jooksul võib dekompressioonikohustus suureneda, mille puhul võib lagi liikuda alla ja põhi ülespoole. Dekompressioonipõhi tähistab punkti, kus algoritm püüab maksimeerida mullide kokkusurumist, samas kui dekompressioonilagi maksimeerib gaaside väljutamist.

Dekompressioonilae ja -põhja lisaväärtusena tunnistab see, et rasketes veeoludes võib olla keeruline säilitada täpset sügavust dekompressiooni optimeerimiseks. Hoides sügavust allpool lage, kuid põhjast kõrgemal, toimub siiski sukeldujal dekompressioon, kuigi optimaalsest aeglasemalt, ja annab täiendava puhvri vähendades ohtu, et lained tõstavad sukelduja üle lae. Samuti tagab Suunto kasutatav pidev dekompressioonikõver palju sujuvama ja loomulikuma dekompressiooniprofiili kui traditsiooniline „astmeline“ dekompressioon.

Stepped (astmeline) dekompressiooni profiil

Selles dekompressiooni profiilis on tõus jagatud traditsioonilisteks 3 m (10 jalga) sammudeks või etappideks.

Selle mudeli puhul sukelduja dekompressioon toimub traditsioonilisel fikseeritud sügavusel. Lagiväärtus lülitusaknas näitab järgmise astme sügavust ja kui sukelduja jõuab dekompressiooniaknasse, käivitub taimer, mis näitab dekompressioonipeatuse vajalikku pikkust.

Vt dekompressiooni sukeldumise näidet jaotises Näide. Mitme gaasi režiim.

Kõrguse seadistused

Kõrguse seadistus kohandab dekompressiooni arvutust automaatselt vastavalt antud kõrgusevahemikule. Seade leiate menüüs Dive options » Algorithm » Altitude (sukeldumise suvandid » algoritm » kõrgus) ning võite valida kolme vahemiku vahel:

• 0–300 m (0–980 jalga) (vaikimisi)
• 300–1500 m (980–4900 jalga)
• 1500–3000 m (4900–9800 jalga)

Selle tulemusena on lubatud dekompressioonipeatuse piirangud märkimisväärselt vähenenud.

Õhurõhk on suurtel kõrgustel madalam kui merepinnal. Pärast reisimist suuremale kõrgusele on teie kehas rohkem lämmastikku kui algsel kõrgusel valitsevas tasakaalus olevas olukorras. See „üleliigne“ lämmastik vabaneb aja jooksul järk-järgult ja tasakaal taastub. Suunto soovitab kohaneda uue kõrgusega, oodates enne sukeldumist vähemalt kolm tundi.

Enne sukeldumist peate reguleerima oma sukeldumiskompuutri kõrguse seadistusi, et arvutused võtaksid arvesse suurt kõrgust. Sukeldumiskompuutri matemaatilise mudeli kohaselt lubatud maksimaalset lämmastiku osarõhku vähendatakse vastavalt madalamale õhurõhule.

Ohutuspeatuse kestus

Ohutuspeatus soovitatakse kindlasti teha iga üle 10 meetri sügavuse sukeldumise korral. Ohutuspeatuse seadeid saate kohandada järgmiselt.

3 min: ohutuspeatus kestab alati 3 minutit, seda ka pärast viimast dekompressioonipeatust. Ohutuspeatuse kestust ei arvestata TTS-aja (pinnale jõudmise aja) sisse.

4 min: ohutuspeatus kestab alati 4 minutit, seda ka pärast viimast dekompressioonipeatust. Ohutuspeatuse kestust ei arvestata TTS-aja (pinnale jõudmise aja) sisse.

5 min: ohutuspeatus kestab alati 5 minutit, seda ka pärast viimast dekompressioonipeatust. Ohutuspeatuse kestust ei arvestata TTS-aja (pinnale jõudmise aja) sisse.

Always OFF: sukeldumise vältel ei kuvata ohutuspeatust.

Adjusted: dekompressiooni järele lisatakse 3 minuti pikkune ohutuspeatus, aga peatuse kestust kohandatakse sukeldumisprofiili alusel. See tähendab, et see võib olla madalas vees oldud ajast lühem. Prognoositav kestus arvestatakse TTS-aja (pinnale jõudmise aja) sisse.

Vt jaotist Ohutuspeatused.

Viimase peatuse sügavus

Saate reguleerida dekompressiooni sukeldumise viimase peatuse sügavust menüüs Dive options (sukeldumise seaded) » Algorithm (algoritm) » Last deco stop (viimane deko peatus). On kaks suvandit: 3 m ja 6 m (9,8 jalga ja 19,6 jalga).

Vaikimisi on viimase peatuse sügavus 3 m (9,8 jalga).